Postitatud

Tõdemusi trikoopaelast

Mis on trikoopael

trikoopaelvordluskyljeltTrikoopael on väga tänuväärne materjal. Et tegemist on tootmisjäägiga, siis lisandväärtuse annab veel taaskasutuse (uuskasutuse) mõte. Elitaarsuse annab trikoopaelale mitte materjal vaid ikka käsitöö tegija omaenda pühendumuse, töö ja kunstimeelega – käsitöö hingestatus ei ole pelgalt sõnakõlks. Ja mida kõike imelist sellest materjalist teha saab! Heegeldatud tumbad, kausid, käe- ja poekotid, lillepottide ümbrised, korvid, põrandavaibad ja palju muud.

Heegeldatud vaibad ehk ka nn kaltsuvaibad on ilmselt kõige levinum kasutus. Põrandavaipu võib teha nii suuri kui väiksemaid, ovaalseid ja ümmargusi, täpselt sellist värvi nagu meeldib. Vaibad on praktilised, pilkupüüdvad ja tõeliselt head kaaslased pikaks ajaks. Kindlasti tuleb rõhutada isetegemise rõõmu ja rahulolu, loomise naudingut. Tundub, et see isetegemise vajadus ongi põhiline, miks inimesed tihti tahavad heegeldatud vaiba tegemist ette võtta. Lihtne oleks ju poest valida sobiva kuju ja värvitooniga vaip, aga selle asemel on käsitööna ise tegemisel alati suurem rahulolu.

Lisaks vaipadele on võimalik sellest teha veel väiksemaid aksessuaare nii tuppa, vannituppa, rõdule, terrassile. Pole midagi toredamat, kui käsitöö kodus!

Lihtne on tehtud keeruliseks

Tegelikult tahtsin teile rääkida hoopis sellest, kui lihtne on tegelikult trikoopaela valida ja kui keeruliseks see meil Eestis paraku tehtud on. Nagu juba ebaromantiliselt öeldud, on trikoopaela puhul tegemist tootmisjäägiga. Inglise keeles on selle materjali üks nimetus t-shirt yarn. Seda paela saadakse niisiis t-särkide tootmisest ülejäävatest ribadest. Saadud trikoolõng värvitakse sobivasse tooni ja keritakse rullidesse. Meil väga levinud kaalu süsteem on tegelikult tarbija jaoks suhteliselt eksitav. Nimelt suurem kaal ei tähenda automaatselt seda, et te saate rohkem paela. Vastupidi! Mõned paelad on hästi jämedad ja paksud, selge see, et nad kaaluvad rohkem, kuid ometi ei ole seal rohkem meetreid. Mõni pael on aga peenem ja õhulisem, sellest on ka rullid suuremad, aga meetrites teeb see kõik sama välja.

Vajadusel kontrollin, mõõdan, kaalun

Iga seeria juures tuleb kasutada kõige lihtsamat, õnneks ka töökindlamat meetodit – füüsiline rullide lahti harutamine, mõõtmine ja kaalumine, sõlmevahede ning lõnga ühtluse kontroll. Ei saa ju enne seda lõnga ise kasutada, saati veel müüa. Täit kindlust annaks iga rulli lahti harutamine, kuid ilmselt ei oleks see mõistlik. Mina võtan välisel vaatlusel võimalikult erinevad rullid ja lisaks eelnevale võrdlen neid omavahel.

Siinkohal näide trikoopaela kontrollimisest

trikoopaeladvordlusesotsapiltValikusse langes hall ja valge. Piltidelt on kohe näha, et hall on näiliselt suurem rull, jämedama paelaga – oleks nagu rohkem. Vaatame edasi.

Tuli välja, et hall kaalus 760 gr, valge aga 700 gr. OK, kõik siiani loogiline.

Järgmine on aga pikkus. Halli lõnga oli rullis 121 ja valget 131 meetrit. Niipalju siis kaaluteooriast. Sama olukord on minul üsna tihti ette tulnud. Seega pole tegemist üksiku juhtumiga, kaugel sellest.

Juba pisimuutused materjalides (nt kanga tihedus) mängivad kaalus olulist rolli.

Niisiis, trikoopaela reaalsus

Tootjad pakendavad rullidesse paela masinate abil. Naiivne oleks arvata, et keegi seisab ja kaalub rulle ükshaaval üle. Kindlasti see nii ei ole! Toimub rullide koondkaalumine ning juba antud kaubaalusel võib olla mitme erineva jämedusega tootepartiisid. Suur rull tähendab seda, et selles rullis on 120 m, kui palju see rull kaalub, on tegelikult täiesti teisejärguline. Või täpsemalt, selle järgi saab umbes aimu lõnga jämedusest.

Oluline on enda jaoks meeles pidada ka tõsiasja, et tootmisjääk ei saa kunagi olla kvaliteedilt mingi supervinge toode. Olen proovinud ilmselt peaaegu kõikide Euroopa ja mõne kaugemagi trikoopaela tootja toodangut. Minu enim kasutatud trikoopaelad tulevad Portugalist ja üldiselt on kvaliteet nendel rullidel hea. Kuigi iga tellimuse juures on paar pakki, mida kasutada või müüa on veidi ebamugav. See läheb kas mõne lihtsama kaltsuvaiba tegemiseks või lihtsalt õppeks/katsetamiseks.

Kõige tüütumad igasuguse trikoopaela juures on ilmselt ühenduskohad, aga kui need sõlmida kokku ja hiljem otsad heegelpinna sisse peita, ei ole see teab mis suur häda. Tihti on aga trikoopael ebaühtlane ja sellega on natuke halvem lugu-siis jääb ka pind ebaühtlane. Üldiselt on aga võimalik kahte väga erineva jämedusega lõnga edukalt omavahel kombineerida ja tulemus jääb väga kaunis. Peenema lõngaga saab teha nö õhemaid pindu – pikood, pikemad vahed ja õhksilmused, jämedama lõngaga nö täidetud pinda, mis annab vaibale sisu ja kuju.

Ärge vaadake niiväga gramme trikoopaela valimisel, vaadake meetreid!

Mõnusat katsetamist!