Postitatud

Paar visa müüti taimede nõudlikkusest ja talvekindlusest

rhododendron-737406_1280Poodides pakutakse arvukalt vahendeid ja väetiseid, mis peaksid tõstma taimede külma- ja talvekindlust. Tahame ju kõik kasvatada eksootilisema väljanägemisega puid-põõsaid-püsikuid ning toetame ikka nõrkusehetkedel istikute müüki, mis pärinevad veidi lõunapoolt, kui vaja.

Selle lahendusena võime poelettidel ja internetis leida massiliselt tooteid ning targutusi, et küll aga epsomi-sool ja kaaliumisisaldusega väetised ning igasugused pihustatavad asjad tõstavad taimede talvekindlust.

Jah, seda pihustamist võite aias kasutada. Ainult, et võtke näiteks tühi pudel, pange sinna sisse puhast vett ja laske parem lastel mängida. On neil lõbus ja taimed samuti ei saa kahju.

Juba aastaid on katseliselt kindlaks tehtud, et igasugune mineraalidega taimede „uputamine“ ei mõju taimedele mitte vähimalgi määral. Eestis on see müüt aga alates taasiseseisvumisest kuni käesoleva ajani visalt kestnud.

Jah – kaalium parandab taimede talvekindlust, loomulikult. Aga eelnevalt peab olema mullas kaaliumipuudus ja taimed sellest tulenevalt nõrgestatud tervisega!

Sama juttu aetakse ka vastupidavusega kahjuritele jne.

Ei. Taime teeb mõjudele vastuvõtlikumaks toitainete puudus, tasakaalu puudumine, sellest tulenev vale mulla happesus, veepuudus jne.

Kui tahate kasvatada eksooti, siis saate kordi rohkem ära teha talle õiget mikrokliimat pakkudes – nt piirata põhjapoolsete külmade tuulte ligipääsu kaaslastaimedega, õige mulla happesusega jne.

Jätkuvate probleemide puhul ja enne igasuguse keemia lisamist mulda või selle taimedele lehe kaudu pritsimist, tasuks teha parem mullatest või vaadelda taime mingi toitainepuuduse seisukohast, kas on selleks väliseid tunnuseid.

Parim viis veidi soojanõudlikumaid taimi üle talve pidada on siiani nende ja neid ümbritseva pinnase isoleerimine külmast õhust – kuuseoksad, talvekate, mõistlik multši kasutamine. Mitte just taimede „maha matmine“, et peab neid kevadel aardekaardi abil aiast taga otsima ja erinevate kihtide alt välja kaevama. Kõike proportsioonis või parem pisut vähem kui räägitakse.

Sarnane müüt on ka kohalike taimedega – et küll need peavad kahjuritele keskkonnamõjudele paremini vastu kui võõrtaimed. Mitte alati. Näiteks linna keskkond on saastest, asfalteerimisest ja muust inimtegevusest niivõrd moonutatud omadustega, et metsa ja niiduga kohanenud taimed lihtsalt ei kasva ning kiduvad.

Taime kasvu saate paremuse poole palju rohkem, kui tagate talle hea kasvupinnase, mis on ühtlase lõimisega. Mitte kiht kallist kasvuturvast tiheda savi või liiva- kruusa horisondi peal. Ei ole seisvat vett ja on piisav ruum korraliku juurestiku arenemiseks.

Näiteks puuliikide ja sortide suhtes saate head nõu Eesti Dendroloogia Seltsist, kus teatakse kindlasti aidata.

Ei maksa ennast kohe ärevusse viia nt Tartu Ülikooli Botaanikaaia suurtest california ebaküpressidest – et mulle ka ja mulle ka. Need kasvavad seal majaseina kõrval ja on talviti keskküttega hoone pidevas ööpäevaringses soojafoonis, mis meie talvede ja sellise taime puhul on sõna otseses mõttes elutähtis.
Tihti võib ikka veel meie istikumüüjate juures kohata pilti, kus suurtel siltidel ilutseb-õuetaim Oliivipuu või midagi sarnast. See on kindlasti õuetaim, kuid mitte meie kliimavöötmes. Samuti on mõttetu kulutada raha imeilusate suurte puude ostmiseks, mis meie kliimavöötmes kaua vastu ei pea. Kanada kuusk ’Conica’ on väga hea näide. See puu nõuab suurt poputamist-ta ei talu põuda, kevadpäikest, ta valib mulda ja lisaks kõigele ei pruugi ta teil talve üle elada. Ometi pakutakse seda järjekindlalt aastast aastasse ja mingit teavet juurde ei panda. Kõik on võimalik, saab ka seda kasvatada, aga peab teadma ning vastavalt katma ja varjutama.
Aastaid tagasi hakkas Eestis tekkima suur elupuuhekkide buum. Järjekindlalt pakuti pukspuud hekitaimeks. Elupuude kohta mainisid müüjad tihti, et nendega pole teil mingit muret, istutad maha ja ootad kuni suureks kasvab. Pukspuu ei sobi meie kliimasse üldse, veel vähem hekiks. Kliendid aga muudkui ostsid, investeerisid ja tulemuseks tuli järgmisel kevadel uus investeering teha.

Elupuudest on saanud praeguseks hitt-toode igal kevadel ja ikka ma taban ennast seda ostubuumi vaadates mõttelt-kui palju nendest taimedest ka suureks kasvavad. Kurb on vaadata, kuidas halvasti hoitud suured puud on pandud kitsukesse kasti kuuma päikese kätte ja heal juhul pritsitakse kord päevas neile vett peale. Kastmiseks on seda palju nimetada.

Elupuu on tõe poolest vähenõudlik taim kohanenuna. Kuid temaga tuleb siiski palju vaeva näha, eriti istutusjärgselt. Kohe peale istutamist tuleb teda nädala jooksul iga päev kasta – st ämber vett igale puule. Hilissügisel kindlasti ka kergelt väetada. Kiputakse unustama, et elupuud tulevad meile Hollandist, hoopis teise kliimaga riigist. Tegelikult paljundatakse enamus elupuid algselt hoopis Aafrikas, seega on üsna naiivne oodata, et iga puu ümber istutades kasvama läheb. Mõistlik on sellise suure investeeringu tegemiseks eelistada eestimaiseid elupuid, neid on küll vähem ja nad on kallimad, kuid kindlasti võib arvata, et mitu talve siin kasvanud puud on tunduvalt talvekindlamad. Ise kasvatan elupuid vaid endale ja vastavalt vajadusele, seega mingit müügijuttu „osta minu käest ära“- stiilis siinkohal ei lobise.
Järgmisel suvel peale istutamist tuleb hakata elupuude võra kujundama. Olete kindlasti näinud hekke, kus alumine osa on hõre või puud ise on kitsad ja koleda võraga. Põhjuseks on see, et ilmselt ei ole keegi kunagi neid lõiganud. Elupuu külgmisi oksi tuleb kärpida ja ergutada teda kasvama ka laiusesse. Nüüd jääb siis igaühel otsustada, kas kauni elupuuheki saamine on ikka nii lihtne ja murevaba nagu püütakse näidata. Kui te aga investeerite lisaks ostmise hetkel rahale ka veidi oma aega ja teete ära need vajalikud toimingud, siis elupuud on väga tänuväärsed taimed peaaegu igasse aeda.

Nii et kokkuvõtteks:

  • Valige õige liik ja sort, konsulteerige – kasvõi meiega, kui kedagi paremat tõesti võtta ei ole 🙂
  • Vaadake, et taim ei jääks väga vahetult käidava koha kõrvale, kus hakatakse taimel endal ja selle juurestikul pidevalt peal tallama – kompaktne muld võrdub õhupuudus juurestikule.
  • Väetage mõistlikult – liigne väetis ja „imevahendite“ kasutamine on sõja kuulutamine Teie rahakotile, keskkonnale ning Teie kinnistu mõttetu solkimine.
  • Kasutage multši.
  • Küsige kindlasti taimede õhusaastetaluvuse kohta, nt mõned okaspuud seda eriti ei talu.
  • Tõmmake aeda ligi tasuta tööjõudu taimede abiga. Istutage taimi, mis toovad aeda kahjurite vaenlasi.
  • See on rohkem vanade tõdede meeldetuletusartikkel. Öeldud soovituste materjali on internetis päris palju.
  • Välismaa lehti vaadake ikka ettevaatusega ja konsulteerige sugulasest või sõbrast aednikuga. Vaadates Räpina Aianduskooli kaugõppe lõpetanute arvu täiskasvanute seas peaks igas Eestimaa suguvõsas olema kindlasti juba üks-kaks paberitega aednikku.

Jõudu!