Postitatud

Puuvillaste lõngade kvaliteedist

Tänane blogipostitus on puuvillaste lõngade kvaliteedist ja loomulikult minu suurest lemmikust heegeldatud ruudust.

Vahel on kohe nii, et teed mõnda tööd suure õhina ja entusiasmiga, aga välja ei tule kohe üldse nii nagu planeeritud sai. Selle teki lugu algab juba mitu aastat tagasi. Plaan oli teha tüdrukule voodikate. Ikka selline roosamannavahune, hulgaliste lillede ja erinevate roosade toonidega. Sellest pidi saama toa pilgupüüdja valge mööbli ja tagasihoidlike seinade kõrval. Mõeldud tehtud.

Tollel ajal meil veel oma lõngapoodi ei olnud, seega otsustasin tellida lõngad. Tegemist on suhteliselt suure tööga, lõnga kulub palju ja otsustasin teha valiku hinna põhjal, mis tegelikult hakkas algusest peale teki hinnale peale maksma. Toonid tundusid alguses väga kenad ja ega kvaliteedist ka algul aru ei saanud. Kahtlaselt pehme see lõng tundus, tellimisel ei olnud ma ka vaadanud et tegemist oli mersereerimata lõngaga. Suur hulk lõnga ootas ja hakkasin siis tegema ruudukesi.

Üsna pea selgus, et mersereerimata lõng ei olnud kõige parem valik-ruudud said pehmed, ei hoidnud vormi ja kuidagi ei olnud see tulemus eriti teki moodi. Sain üsna varsti aru, et kokkuhoid ei olnud siin õigustatud. Lisaks sellele ei sobinud need ühest sarjast ostetud lõngad omavahel värvide poolest kokku. Kuidagi karjusid need värvid kõrvuti. Väga kahju oli sellest raisatud ajast ja rahast, suur töö oli ju tehtud. Proovisin neid ruudukesi siiski omavahel ühendada. Tulemus oli kohutav! Ruudud kakkusid erinevalt, selline pehme ja vormitu tulemus ei olnud üldse ilus.

Nii need ruudud seisma jäid, igasugune huvi ja tahtmine oli kadunud. Kuni ühel juulikuu päeval äkki tuli mulle meelde, et selline suur hulk ruute lihtsalt seisab. Võtsin ruudud uuesti lahti kõigist õmblustest ja hakkasin mõtlema, kuidas seda kõike nii ühendada, et tulemus saaks siiski kena.

Päris kaua läks. Proovisin erinevaid värve, erinevaid meetodeid. Ikka tundus tulemus kas liiga kirju või liiga „odav“. Lõpuks hakkasin taipama, mis on valesti. Kuna värvitoonid omavahel kokku ei sobinud, oli tarvis leida mingi tasakaalustaja. Selleks võtsin meie poe Catona puhta valge tooni 106, heegelnõel 2,75 mm. Otsisin täiesti uue mustri, mis oleks lihtne, samas iseloomuga ja heegeldasin täiesti ühevärvilised ruudud vahele. Lõpuks hakkas tulemus tasakaalustuma! Ruutudel oli selline tore nuppudega muster, mis oli natuke eriline ja pilkupüüdev, aga ühevärvilisus tõi esile iga värvilise ruudu. Lisaks hoiavad Catonaga tehtud ruudud kenasti vormi ja kokkuõmmelduna hoiavad kogu teki paremini vormis.

Nüüd hakkasin jääma lõpptulemusega rahule. Kui teki ümber teha veel valge pitsiline äär, siis see raamib rahulikuks kogu selle lillede värvilisuse.

Saadud õppetund on eelkõige see, et hind ei tohiks lõngade ostmisel olla põhiline argument. Eriti selliste suurte tööde puhul ja eriti esemete tegemiseks, mis peavad kestma ja taluma pesemist. Mersereeritud puuvill on siiski parim valik. Scheepjesi lõngad on tõeliselt head ja kvaliteetsed. Juba esimesest hetkest saad aru, kui mõnus on seda tokki käes hoida ja kui ilusad esemed sellest saavad. Lisaks ei pea muretsema, et värvid omavahel kokku ei sobi. Ka kõige erilisemad kombinatsioonid annavad suurepäraseid tulemusi. Scheepjesi blogijad teevad vaipu ja katteid just värvilistest lõngadest. Ühte näidet saate vaadata siit.

Tõeliselt kaunis tulemus, vaatamata sellele, et kokku on pandud väga erinevad toonid! Mõnusat katsetamist!

Selle teemal saad veel lugeda

Heegeldatud ruudud, lisatud juhised

Täna ma tahan teile rääkida oma tõenäoliselt ehk kõige suuremast kirest-heegeldatud ruutudest. Antud “kirg” on ajas küll muutunud, aga suurima hea meelega võtan ikka ja jälle nende tegemise ette. Oli ilmselt aastal 2009, kui see armastus alguse sai...