Postitatud

Mütsid, mütsid…

kindadKõik algas sellest, et ma leidsin suure supermarketi valikust endale sinised vinged nahkkindad. Sinine on mulle alati meeldinud, aga sellised kindad olid ikka väga erilised. Kohe oli mõte, et nüüd tuleb teha endale ka midagi. Müts vähemalt. Siis veel sall… Aga alustame ikka otsast.

Mütsid on minu kirg olnud juba ammusest ajast. Minu arvates on mütsiga võimalik oma tuju kohe heaks teha ja kui neid on palju, siis on alati võimalus valida. Kas täna täiendab müts vaid garderoobi või on täiesti teist värvi ja nõuab iseseisvat tähelepanu. Kui vaadata ringi, siis tundub, et paljude inimeste jaoks on müts lihtsalt tähtsusetu ja värvitu lisand. Sellest on siiralt kahju!

Kas te teate, et mütsi kudumiseks läheb u 2 tokki lõnga?! Kui ajast rääkida, siis see sõltub väga palju mustrist ja käekirjast, aga kui igal õhtul natuke kududa, siis üle nädala ei lähe kindlasti. Lisaks saab mütsile vastavalt soovile külge panna mida iganes, peaasi, et endale meeldib. Rääkimata muidugi sellest naudingust, mida kudumine iseenesest pakub. Ma ütleks, et see on teraapiline.punane-muts-meriinolongast

Keegi kuskil ütles, et iga inimene, kes elab meie kliimavöötmes, vajab halli sügise üleelamiseks värve enda ümber. Energiat on vaja ju kuskilt ammutada! Miks mitte siis teha endale soe, mõnus ja pehme värvilaik, mida igapäevaselt endaga kanda. Mõnus!

Müts võib tõesti olla eraldi vaatamisväärsus, kui see teha erksast lõngast ja ägedate lisanditega. Küll te saate neid pilke ja tähelepanu siis rahvarohketes kohtades! Minuga juhtus ühel hallil ja vihmasel päeval selline lugu. Sõitsin mööda inimtühja tänavat ja ühes bussipeatuses seisis üks vanaproua. Katuse all, käekotike käes ja tal oli erklilla barett! Kui mul oleks olnud võimalus, siis sellele prouale oleks küll komplimente jaganud. Endal läks ka olemine kuidagi erksamaks.

Sellel sügisel on viirused eriti varakult platsis ja mindki on need kimbutanud juba septembrist. Palju asju on edasi lükatud nende tüütute viiruste pärast ja paljud asjad tunduvad tähtsusetud, kui tervis on kehv. Nüüd ma olen oma teraapia leidnud. Igal õhtul ma premeerin ennast kudumisega. Kõigepealt tuleb teha korralik kruusitäis head rohelist teed mee ja sidruniga (väga hea teepood Gurmans!), süüdata hulk küünlaid (maitse järgi lõhnaküünlaid ja suur hulk teeküünlaid), siis võtta vardad ja valida selle õhtu värv. Suurepärane nauding! Kui võimalus on veel süüdata kaminas tuli, siis on kõik meeled hõivatud ja valguseteraapia on garanteeritud.mutsid-meriinolongast

Mul endal on alati paar-kolm asja pooleli. Varem see tekitas stressi, et kõik on kogu aeg pooleli ja midagi valmis ei saa. Praegu ma nii ei mõtle. Käsitöö on loominguline tegevus ja seda tehes ei saa ennast käskida ja keelata. Kõike tuleb teha mõnuga ja täpselt siis, kui tundub kõik sobivat.

Mulle tundub, et käsitööarmastajate põhiline probleem on mustrid ja ideed. Eks see on muidugi põhjendatud-väga hea lõnga saab viletsa teostusega rikkuda küll. Aga teisalt on see ju suur võimaluste riik, mida katsetada. Ma pean ütlema, et mina väga teiste tegemisi ei vaata. Ühelt poolt on siin täiesti praktiline põhjus – et mitte kedagi jäljendada, aga teisalt lihtsalt selle pärast, et mulle kunagi ei meeldi teha midagi täpselt samasugust, mida on tehtud. Isegi kui see on minu enda tehtud, siis teise sarnase asja ma teen ikka teistmoodi.

Mustritest ja ideedest räägin oma järgmises blogipostituses, aga siia tegin lihtsa otsingu mütside ideedest:

http://www.garnstudio.com/search.php?action=search&w=m%FCts&c=0&k=0&y=0&lang=ee

Seega, mõnuleme sügisõhtutel ja tegeleme loominguga! Toredat katsetamist!